XXIII eesti raskeveohobuste päev tõi tänavu eesti raskeveohobusekasvatajad Ülenurmele, kus toimusid hobuste hindamised kui nende töö, ratsa-ja rakendis kasutuse esitused. Hobusekasvatajaid võõrusas Eesti Põllumajandusmuuseum. Sündmust väisasid leedu raskeveohobuse kasvatajad. Täkkude hindamiskomisjoni kuulusid Heldur Peterson, Ramune Jasiene (Leedu) ja Rene Tarum, märasid hindasid neile lisaks Andres Kallaste ja EMÜ emeriitprofessor Olev Saveli.Päeva avaringis olid areenil eelmisel aastal pärjatud täkk Nevrik, keda esitas Boris Razumov ning täkk Härri koos Helena ja Jüri Käosaare ning esitaja Renee Razumoviga. Nendel ka sõnum tulevastele eesti raskeveohobuste omanikele- käige ringi ja küsige, õppige ja eesti raskeveohobuste kasvatamine on kõikjal võimalik.

Põllumajandusmuuseumi eesti raskeveohobune Vertu (pildil) ja Sigrid Sild olid selle päeva esimesed töötegijad, künti koos põldu ning õpetati kohaletulnuid. Päeva avasid Eesti Põllumajandusmuuseumi direktriss Merli Sild ja EHS eesti raskeveohobuse kasvatajate haruseltsi juhataja Enn Rand. Huvi meie hobuste vastu on raskeveohobuse kasvatajatel Leedust. Osavõtjaid tervitas ühingu juhataja Vigantas Indrašius.

Aasta oodatuimatel konkurssidel olid kokku 17 hobust, neist 5 4-6 aastaste täkkude arvestuses. Parim eesti raskeveo tõugu täkk selles vanusegrupis oli Nevrik 2209 ER, näituste mitmekordse võitja täku Naksur 2137 ER järglane, aretaja ja omanik Andres Supp. Täkk paikneb ja ettevalmistustöö tegi ära Lasna talu meeskond. Tegemist on väga hea ardenni tüüpi eesti raskeveohobusega. Täkul on väga hea eksterjöör ning tugev kämmal- 25,5 cm. I auhinna teenisid hindamiskomisjonis samas klassis täkud Karaat 2224 ER ( isa Kammer 1995 ER, aretaja Kersti Känd ja omanik Liina Lasn) ja Härri 2223 ER (isa Härold 2181 ER, aretaja Jüri Pertel, omanik OÜ Sebak Travel). Esmakordselt olid aretajate ja suurema publiku ees täkud Efekt ja Henden. 2-3 aastastetäkkude seas olid kolm noort täkku: Kallis (isa Kaspar 2173 ER), Heigo ( isa Heartland 2199 ER) ja Norden (isa Nord-Ost 2205 ER). Norden toodi tõupäevale Aivar Taltsi Tooma talust, Hendeni omanik on Maie Kukk ja Kallise omanik Krista Sepp. Kõik täkud olid veel arenevad noored hobused, tüüpi hinnati kõrgemalt Kallisel ja Nordenil. Aasta parim 2-3 aastane noor eesti raskeveo täkk on Kallis (pildil), kelle aretajatöö tegi Kersti Känd.

Konkursiringis oli ka neli eesti raskeveo mära, ühtlasem tõutüüp,kuid enam kergem ja nõrgem ei peaks tulevikus eesti raskeveohobuste tüüp ja luustik olema. Üllatasid uued eesti raskeveohobuste omanikud. Esmakordselt esitasid endale kuuluvaid hobuseid Kaili Sinimäe, märaga Espanjola ja Agnes Palandi Narniaga. Sääse tallist oli ringis Sääse Violencia Vacuna ning Maria talust Veenus. Parimaks nooreks märaks tunnistati täku Nord-Ost 2205 ER järglane Narnia (pildil), aretaja OÜ Punamäe ja omanik Agnes Palandi Linnaaluste külast Raplamaalt.

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president, EMÜ emeriitprofessor Olev Saveli tänas järjepidevuse ja pühendumise eest ning andis üle Liidu poolt tänukirja Riina ja Enn Rand perele. Maria talu Pärnumaal on pühendunud nii maaturismile kui ka hobukultuuri edendamisele ning hobustega teenuste pakkumisele. Eesti raskeveohobune on au sees kui tööhobune nii rakendis kui ratsa.

Sel aastal oli võimalus näha näituseringis vanemaid eesti raskeveohobuseid, neist kaks olid Sahkri Weski talust, omanik Anu Reigo, ja üks tumeraudjas mära Naeratus (pildil) Maria Talust. Kõik märad olid head. Naeratuse tõutüüpi võib julgelt võtta eesmärgiks, milleni püüelda.

Uue Tulija tiitli eesti raskeveohobuse kasvatajate seas pälvis Andres Talts (pildil), 
kes on kahel viimasel aastal edukalt osalenud tõupäeval ning seegi kord tegi ka areenil väikese viguri, käies eesti raskeveohobusega trepist ülesse ja alla. Tunnustus antakse aga ikka pühendumise eest selle tõu propageerimisele läbi hobuse väärtuste esitamise.

Parimate tõuaretajate tunnustust jagati eesti raskeveo hobuse tõu osas Andres Supile.

Seejärel sai rahvas nautida hobuseid töös, seekord jällegi Sahkri Weski talu noored hobusemehed ja hobuste treeneri Sigrid Silla (pildil märaga Häidseq) esituses huvitav lugu tööhobusest vankri ees kuni sellegi tõu heade omaduste kasutamiseni ratsaorienteerumises.

Üks huvitavamaid ratsaspordialasid on rakendisport ning eesti raskeveohobuse sobivust sellel alal võistlemiseks näitas Kauro Vahtras (alloleval pildil) Sääse tallist, võistlushobuseks Kena. Kallutajana oli ekipaažis Renee Razumov.

Seejärel sidusid päeva emotsioone muusikasse Heino Tartes ja tema sõbrad.

Tänusõnad kuulusid kõigile eesti raskeveohobuse kasvatajatele!