Enn Rand ütleb tervitussõnad

Tänavu 7. ja 8. mail peeti Pärnu maakonnas, Tõstamaa vallas, Maria talus juba kolmas Eesti hobusekasvatajate Seltsi (edaspidi EHS) kevadseminar, traditsiooniliselt oli lektoreid seminarile kutsutud nii EHSi siseselt, kui ka väliselt.
Maria talus astus seminaril lektoritena üles teadlaseid, kui praktikuid, keskenduti peamiselt uutele tuultele aretuses ja hobuse õpetamises.

Pärnumaa maavanem Kalev Kaljuste

Hommikul sooja talumajja sisse astudes pakuti koheselt värskeid kaneelikukleid ning sooja kohvi. See järel sai ennast loengule registreerida ning igale osalejale anti kaasa ka mapp ettekannete väljatrükistega.

Sõnavõttude alguses manitses Enn Rand – Maria talu peremees, vähemalt nende kahe päeva jooksul unustama vaidlused ja keskenduma uute teadmiste omandamisele. Seejärel andis Rand sõna Pärnumaa maavanemale Kalev Kaljustele, kes tervitas kõiki osalejaid ja soovis hobusekasvatajatele toredat ning teadmisterohket seminari.

Esimene päev keskendus teadusele…

Emeriitprofessor Olev Saveli tutvustamas emeriitprofessor Ernst Kalmi

Loengute sarja avasõnad ütles emeriitprofessor Olev Saveli see järel tutvustas auditooriumile Saksa hobusekasvatuse tippteadlast Kieli Christian Albrechti Ülikooli Loomakasvatuse ja -pidamise instituudi emeriitprofessorit, kahekordset teadusdoktorit Ernst Kalmi.
Tänu professionaalsele tõlgile ning väga hästi ettevalmistatud ettekande materjalidele oli loengut kerge jälgida. Kõik läbitud teemad olid väga põnevad ning päevakajalised. Tihtipeale tekkis kiusatus tõmmata võrdluseid Eestis ja Saksamaal toimuva vahele andmata aru mastaapide erinevusest.
Professor Kalm tutvustas alustuseks Saksamaa hobusekasvatuse olukorda – aretusstruktuuri, aretusprogrammi.
Järgmisena puudutas professor enda jaoks juba 20 aastat südameasjaks olevat teemat – Hobuste tervise andmebaasi ülesehitust. Rääkis selle vajalikkusest ning tutvustas selle programmi ideed, mida osaliselt sakslased juba ise kasutavad. Ta avaldas lootust, et järjest enam riike võtab sellest eeskuju, saades nii lõpuks rahvusvahelise andmepanga, mille najal oleks parem aretustööd teha.

Noor EMÜ teadur Erkki Sild

Vahepalana sai sõna Eesti Maaülikooli noorteadur Erki Sild, kes rääkis Eesti hobusetõugude geneetilisest iseloomustusest ning omavahelisest sugulusest.
Edasi jätkas professor Kalm teemaga – Loomakasvatusõigus ja loomade geneetilised ressursid. Kõige enam jäi silma fakt, et Eesti hobusetõugudest Eesti hobusel oli piisav arvukus, et olla napilt väljas lahtrist – Tugevasti ohustatud populatsioon. Mõlemad teised tõud – Eesti Raskeveohobune, kui ka Tori (nii tori TB kui TA koos) jäid oma aretuskõlbliku populatsiooniga gruppi „tugevasti ohustatud populatsioon“, kellele Saksamaa mastaapide kohasaelt oleks aretusprogrammi koostamiseks arvukus, liiga väike.
Pärast maitsvat lõunat jätkusid aktuaalsed teemad
Hobuse välimiku lineaarne hindamine on viimasel ajal väga päevakorda tõusnud. Professor Kalm tutvustas Saksamaal juba kasutusel olevat hindamise süsteemi ning teema lõppedes andis Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretusjuht Andres Kallastegi välja veksli, et tulevikus viib sisse ka EHS´is lineaarse hindamise süsteemi.

Auditoorium kuulamas professor Kalmi ettekannet

Viimased kaks teemat Ernst Kalmi olid genoomselektsioon ja kloonid hobuste aretusprogrammis. Mis viis mõttele, et tänapäeva teaduses on juba nii palju tehtud ning uuritud, ning kõik on pidevas arengus. Peale selle, et on edukalt kloonitud hobust, võib tulevikus isegi hakata laborites õigete omadustega varssa „kokku panema“ genoomiselektsiooni abiga.

Pärast loengusarja avati foorum

Loengusarja kokkuvõtteks moodustati vestlusring, kus hobusekasvatajad said esitada küsimusi professor Kalmile ning algatada diskussioone erinevatel hobuteemadel.
Esimese seminari päeva lõpetas õhtusöök koos elava muusikaga, kus kõik said lasta ennast vabaks ning tunda rõõmu heast seltskonnast ning suurepärasest toidust.

lõbusad noormehed lõõtspillidega

Ka rikkaliku peolaua taga jätkus muljetamine

Uuel päeval uue hooga.
Pärast turgutavat hommikukohvi jätkati põnevatel teemadel. Reedese päeva esimene lektor oli Eda Vallimäe, kes pidas väga huvitava loengu ning hiljem näitas ka platsil praktilise tegevuse käigus, kuidas ratsahobuste käekõrval treenida.

Eda Vallimäe loengut pidamas

Olles näinud ratsahobuse oskusi, saime aimu milleks on võimelised tandem Vello Tamm ja tema suurepärane Eesti raskeveohobune Hämarik. Tamm näitas palgi vedu, kui ka häälkäsklustele kuuletuvat hobust läbimas takistusriba nii edaspidi, kui tagurpidi.

Hämarik palki hunnikusse asetamas

Hämarik ja Vello Tamm näitamas oma oskusi takistuse vahel laveerimisel, nii edaspidi kui tagurpidi

Ikka veel muljetades mindi kohvi pausile

Geobioloog Kalju Paldis

Vaevu saanud kohvitassi käest panna tuli tõtata juba järgmisele loengule, kus geobioloog Kalju Paldis jagas hobusemeeste vanu ja uusi tarkusi, ning pakkus omalt poolt ka soovijatele konsultatsioone (www.energoman.ee).
Viimase ettekande tegi MES juhatuseliige Madis Reinup, kes rääkis maaelu edendamise sihtasutuse uutest finantsinstrumentidest (www.mes.ee).

MES juhatuseliige Madis Reinup

Kahepäevasele seminarile pani mõnusa punkti maitsev ning soe lõuna, kus hobusemehed ja naised said teha kokkuvõtteid ning muljetada kuuldut ja nähtut.

Suured tänud: