Metsatööpäev hobustega Lahemaal
comment : Off
Tekst: Katrin Tõruvere
7.märtsil korraldas Keskkonnamet, Eesti Hobusekasvatajate Selts ja Aaviku talu Lahemaal Kolgaküla rahvamajas seminari teemal metsade majandamine läbi aja ja Aaviku talu metsamaal praktiseeriti palgivedu hobustega.
Kolgaküla rahvamajja kogunes sadakond inimest – hobusekasvatajad, metsamehed, talupidajad ja muud huvilised. Tervitussõnad ütles Keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus, kes kutsus pärandkultuurmaastikke kaitsma traditsioonilise inimtegevuse toel. Aaviku talu, EHS liige Ennu Tšernjavski on üks vähestest entusiastidest, kes julgustab ja õpetab hobustega töö tegemist kultuurpärandi säilimiseks.
Rakvere Metsaühistust Lauri Salumäe tutvustas millises ulatuses (nt: 10% kogumetsast) tohib erinevate alade metsasid (nt: looduskaitseala, eramets) ja metsatüüpe (nt: segamets, kuusik) hooldada ning millist hooldust (nt: hooldusraie, lageraie) tohib vastaval metsatükil teostada.
Keskkonnaaemet võttis põgusalt slaididel kokku metsaomaniku õigused ja kohustused kaitsealade majandamisel.
Stora Enso Eesti AS-ist Indrek Tust tutvustas metsasmaterjali olemust ja metsatulu. Metsa kasvatamine ja hooldamine võtab u.80 aastat aega, need kes töötavad oma metsaga saavad kahekordset tulu. Väga tähtsaks pidas noorte puude hooldust, et põõsa- ja rohurinne ei pidurdaks kasvamist.
RMK esindaja Tiina Neljandik esitas slaididel ajaloolisi fotosid, hobustega metsatöödel Lahemaal. Fotod tõid esile publiku emotsioonid. Vanemad härrad muhelesid äratundmise rõõmust ja nooremad vaatasid imestunult, kuidas tol ajal tööd tehti – saeti käsitsi puud maha, laasiti, lõhuti halgudeks, seati hobuveokile, veeti metsast platsile, platsilt veeti randa, rannast paadiga laevale jne.
Eesti Hobusekasvatajate Seltsi esindas Krista Sepp teemal „Tööhobuste aretus Eestis“. Slaididel esitati kokkuvõtlikult seltsi ajalooline kujunemine, tutvustati ohustatud hobuse tõuge Eestis ning kuidas on muutunud hobuste arvukus läbi aja.
Eesti Raskeveohobuse kasvatajate haruseltsi juhatuse esimees Enn Rand tutvustas raskeveohobuse kasutuse võimalusi – tööhobusena, samuti suurepärane ja stabiilne ratsu maastikul, ka täiesti arvestatav kestvusratsutamises ja koolisõidus. Oma esitluse lõpus julgustas inimesi soetama endale kindlasti ka oma eesti raskeveohobuse.
Priit Kalev Parts tutvustas müravaba metsatööd käsisaagide ja eesti tõugu hobusega – kultuuripärandi edasi kandmist. Õpetlik video, kuidas noored ja vanemad koos metsas tööd teevad. Sai kuulda puu langemist kõrgelt ning mis helid metsas peale mootorsae ja inimese veel on. Ning jälgida, kuidas varss õpib juba mära kõrval tööd tegema ja palju muudki.
Aaviku talu metsa jõudes, pakuti seljankat sooja saamiseks ning samal ajal said, kõik huvilised vahetada mõtteid seminarist. Peatselt saabusid eesti raskeveohobuste täkud Ettor, Ettan ja Kentuk metsast palke välja tooma.
Hobused kinnitati lasipuu külge ja pealtvaatajad said jälgida, kuidas hobused veoriistadele ette rakendati. Edasi suunduti kõik koos metsa, kus olid juba langetatud ja laasitud palgid. Palgid haagiti hobustele järgi ja kergel sammul veeti palgid platsile. Üks täkk oli sedavõrd usin, et kogu töö tegi traavisammul. Hobused käisid metsa ja metsast välja, kuid palgikuhi ei kasvanud nii kiiresti kui traktoriga tehes ning tõdeti, et masinatega saaks töö kiiremini tehtud. Kuid samas märgiti kohe ka, et hobused erinevalt masinatest ei lõhkunud metsapinnast!
Päeva lõppedes sõidutas Ettor virkalt vankriga huvilisi ning sõna said hobuse- kui ka metsamehed, kes meenutasid vanu aegu ja julgustasid traditsioone taaselustama. Kiideti Ennu Tšernjavskit ja abilisi meeldejääva ürituse korraldamise eest. Jõudu ja kordaminekuid kõigile.
Tallinnast tõi kohale Looduse omnibuss, www.looduseomnibuss.ee
Üritust toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus, Stora Enso Eesti AS
veel toimunud üritusest aadressil: http://www.ehs.ee/94-teated/1288-hobumetsatoeoe-paev.html