Tekst Ly Animägi,
Fotod: Erakogu

Aastal 2008 sai loodud Viljandimaal, Saarepeedi vallas, Tobraselja külas – MTÜ Tobraselja Ratsatalu. Olime enda jaoks mõelnud, et ehitame talli ja rajame liivaplatsi ning hakkame talus kasvatama ainult viite puhast tori hobust ja ühte poni, kellega saame rõõmustada lähikonnas väikeseid ja suuri hobuse huvilisi. 2010.a.oli ratsatalus kaks tori ja üks shetlandi poni mära, kes elasid tol hetkel vanas maakivi laudas. Ühel kaunil juunikuu päeval helises telefon ja küsiti , kas ma pole huvitatud liituma Heifer Estonia hobuprojektiga ja kas ma sooviksin hakata kasvatama üht eesti raskeveo mära. Tingimustel, et pean hobust paaritama, esimese mära varsa kasvatama suureks ja andma edasi järgmisele perele. Olin algul päris segaduses, et kuidas ikka hobune niisama minu juurde elama tuuakse ja järgmine segane mõte oli ,et issand – milline ja kui suur veel see raskeveohobune üldse on… Tegelesin intensiivselt oma küsimustele vastuste leidmisega ja rahunesin. Nädal hiljem olid asjad nii kaugel, et avanes võimalus minna juba hobust vaatama. Kohale jõudes kohtusingi kauni, noore eesti raskeveo mära Ketaga, kes oli ka juba tiine puhtatõulisest täkust Ekstor 2196ER ja mul ei olnud enam ühtegi kõhklust, kas ma soovin teda kasvatada. Järgmisel päeval toodigi Keta meile. Sõit ei olnud küll pikk ,aga ilm oli kuum ja hobune oli nii märg, nagu oleks ta tugeva vihma kätte jäänud. Ja seal ma siis seisin, keset hoovi, jalutusnöör peos – uhke ning võimas hobune minu kõrval. Temast õhkus tohutu rahu! Minu mehe esimene emotsioon oli: “ Vot see on õige hobune!“ Teised hobused veidi uurisid Ketat ja võtsid ta sõbralikult oma karjamaal vastu.

                Keta ER koos oma karjamaakaaslastega

Suvest sai sügis ja sügisest talv. Lai lumevaip kattis maad ning sai teha saanisõite. Leppisime Ketaga kokku, et aitab niisama vedelemisest ja hakkasime õppima ree ees käimist. Kuna Keta oli ja on väga rahulik ning õpihimuline ei läinud meil kaua, kui ta vedaski juba saani.

                           Keta ja mina talvist reesõitu nautimas
Jõudiski kätte kauaoodatud märtsi lõpp, kui meie Keta keskpäeval poegima hakkas. Poegimine möödus kenasti, ilma probleemideta ja hobusepere saigi ühe vahva raskeveo täku võrra rikkamaks. Nimeks sai lapsele pandud Efekt.

                           Esimene meie talu eesti raskeveohobuse varss Efekt

Peagi poegis ka tori mära ning Efekt sai endale sõbra – täkukese nimega Sultan. Selleks hetkeks oli hobupere juba kasvanud kaheksa liikmeliseks. Samas käis ka juba kiire talli ehitus, sest vana, väike laut oli sellele seltskonnale jäämas igati kitsaks.
Suvel paaritasime Keta Ekstoriga uuesti, lootuses saada seekord mära varss. Juulis 2012 poegis Keta siiski taas kena täkukese. Seekord sai väike hobune nimeks Epson.

                            Keta ER ja Epson
Õnneks selleks ajaks oligi talli ehitus juba nii kaugel, et „sõbrad“ said sisse kolida, hobuseid oli meil siis juba kokku kümme. Tall ei olnud küll veel päris valmis, kuid igati elamiskõlblik ning mõnus pesa meie nii noortele kui vanematele kabjalistele.

                   PRIA Leader programmi rahade eest ehitatud uhke ja uus tall Tobraselja ratsatalus
Nüüdseks on valminud ka täkkudele jooksuaed ja liivaplats. Nii tall, jooksuaed, kui ka liivaplats on valminud Leader toetuse abiga, oma saavutatu üle tunnen suurt rõõmu ja uhkust!

                               Ja ratsatalule vägagi vajalik – korralik liivaplats

Oleme õpetanud Keta kandma ka ratsanikku, mida ta teeb heameelega. Inimesed, kes meid külastavad, märkavad üldjuhul Ketat alati teiste seast esimesena. Kuigi ta väga tagasihoidlik ja rahulik, on ta üldiselt kõigi lemmik. Suvel sai taas teda paaritatud, see kord siis EHSile kuuluva eesti raskeveo täkuga Neff 2202ER eks näis, kuidas meil sel korral läheb.
Tänaseks on meil tallis neliteist hobust, neist kaks on eesti raskeveo hobused. Minu plaanist kasvatada ainult puhtaid tori hobuseid, on saanud see, et lisaks eesti raskeveo- ja tori hobustele, on meil nüüd ka eesti hobused, trakeen ja üks ristand. Minu mees, kes ei ole „hobuinimene“ peab Ketat enda hobuseks ja ütleb ikka naljatades,“ ah, mis need sinu kronud, vot mul on ikka hobune“!
Ketast on saanud meie talli uhkus ja meil on au teda kasvatada!

 
Rohkem meie tegemistest saate lugeda kodulehelt: www.tobraselja.eu