Teksti autor: Maie Kukk, Fotod: Krista Sepp

Eeltööd  algasid  peo edukaks kordaminekuks juba mitmed päevad varem. Kes jooksis mööda poode, kes valmistas ette menüüd ette, kes olid abiks köögi töödel. Kõik lõid kaasa ning aitasid ühtse meeskonnana. Ise tehtud hästi tehtud!

Peopäeval olid asjaosaliselt varakult pärale jõudnud! Kõik toimis, ettevalmistus grupp oli kohal juba ca tund enne pidu. Viimased viimistlused, natuke siit sealt kohendamist ning juba veidi peale seitset paluti rahvas saali, alustuseks jagasid mehed vahuveini klaasid igale ühele, löödi kena õhtu õnnestumiseks ja tervituseks klaase kokku ning õnnitleti üksteisi.

Andres Kallaste pidas kogu pidurahvale ilusa ja südamesse mineva kõne, omalt poolt võttis sõna ka Enn Rand ja Peep Puna. Räägiti mööduvast aastast, tunnustati ja õnnitleti tegijaid. Samas öeldi ka, et austust väärib tegelikult iga kasvataja, kes selle aasta pöörasuses on suutnud jääda truuks iseendale.

EHSi lisandus aastal 2014 tervelt 20 uut liiget, kahjuks ka lahkusid mõned. Kuid kokkuvõtlikult sooviti ikka hobusekasvatajatele kannatlikkust, jõudu ja jaksu!
Andres Supi talli esindas Maksim Vlassenko oma toreda kaaslannaga ja kohal oli ka Ants, kes iga aasta pidi ootama järgnevat pidu kohe peale seda, kui olemas olev jõulupidu on lõppenud.
Pärast kõnesid ja vastastikkust kiitmist oli aeg ülirikkaliku pidulaua taha istuda. Esialgu ei olnud midagi muud kuulda kui vaikset suminat ning lauanõude klõbinat, söödi, joodi ja kiideti tegijat.

Nele Tomson, Minni Mangman ja Marko Suvisild olid seekord köögitoimkonnas tegijad, täitsid tühjenevaid kartuli ja kapsa kausse, lihaliudasid ning morsikannusid.
Hr. Saveli vaid temale omasel viisil – naljaga pooleks, rääkis vigurjutte, sellega hoidis piduliste vaimu virge.
Esimese muusikatuuri peorahvale tegi ansambel BOOMER Olustverest. Ja nagu eestlasele omaselt alguses ei saanud vedama, kuid juba pärast vaheaega oli kogu tagasihoidlikus ning pinge kadunud ning läks tantsuks ja tralliks – esimesed kingad kadusid jalast,
lavale ilmusid vinged “tantsutüdrukud”, tantsulõvi OTT väntsutas tüdrukuid ja see oli vaatamist väärt.

Äkki tundsin, et ma ei pea olema näitleja Maie vaid saan olla mina ise, olla lõbus, naerda, ning tunda elust naudingut, vajadusel teha ka veidike lollusi sest ümberringi olid  ju sõbrad. Kõik olid ülemeelikud ja lõbusad. Ehki osad pidid lahkuma, kuna pikk tee koju ootas ees, läks pidu täis käiguga edasi, alles poole kolme paiku lakkas vaikselt peomelu, hakati koristama saali ning oma järgi pesema ka nõusid. Toitu jäi peost nii palju üle, et sai jagatud kaasa reispassiks ka lahkujatele. See oli üks võrratu jõulupidu, sõbralikus ning üksteisi lugupidavas õhkkonnas. Tunnen ,et seda oli meile kõigile vaja!

Aitäh meile kõigile, eriline tänu: Pirjo Jakovskile, Ragnar Privitsale, Krista Sepale, Andres Kallastele, Malle ja Jaan Kaldale, Peeter Nurmikule, Tiina Paabile, Taimi Usinale, ansambel Boomerile ja kõigile teistele kes aitasid peo toimumisele kaasa.
Selle aasta pidu oli erakordne selle poolest et kogu üritus toimus hobusekasvatajate oma nõu ja jõuga. Mis annabki kinnitust sellele, et koos saame kõigega hakkama, tuleb vaid olla üksteisele toeks.