10. oktoobril kogunesid raskeveohobuse juhatuse ja tõukomisjoni liikmed Pärnumaal Kiisa külas Viktoria Kaasiku talus.

Enne ametlikku päevakava näitas Viktoria oma uut talliasukat – Poolast  toodud Saksa külmaverelist täkku nimega Famos. Täkku nägid mitmed asjaosalised juba Poola reisil, mõnedele oli see aga esmakordne kohtumine. Muljetavaldav ja võimas on see hobune igatahes. Kõrgust küll 163 cm, kuid kaela, kämbla ja rinnaümbermõõdu numbrid meile harjunud numbritest olulisel määral suuremad. Oma välisele suurusele vaatamata on tüüp kergesti käsitletav, sõbralik, otsib inimesega kontakti ning uudishimu on ümbritseva vastu suur. Hinnanguid kostus nii poolt kui vastu, selle peale võiks öelda nii, et pole kunagi võimalik kõigile meeldida.

Tähtis tegevus oli veel teha enne töist osa- tugevaid käepigistusi sai   kohalolnud Rene Tarum, kel värskelt juubel selja taga. Suur tänu tehtu eest ja palju õnne veelkord!

Järgnes töine osa, mil mitmed probleemid vaja lahendada.

Pikemat arutelu vääris hetkeolukord raskeveohobuse tõus. Andres Kallaste esitas väga põhjaliku eeltööd peatõuraamatu märadest, täkkudest ning inbriidsuskoefitsentidest. Arvutused põhinesid 101 märal ning tunnustatud sugutäkkudel. Olukord on muutumas ning nn.pudelikael paaridevaliku osas on kohe-kohe kätte jõudmas. Kindlasti  ei kaaluta mitte-komponenttõugude kasutamist. Kui tulevikuks üldse teha võõrvere lisamise plaane, siis ikkagi ainult nende tõugudega, kes algselt eesti raskeveohobuses olemas. Kokkuvõtvalt öeldes – tõuraamatupidaja teeb aasta lõppedes analüüsi. Seal kajastatakse  raskeveohobuste sünnid, surmad, tiinused, mittetiinestumised, abordid jms andmed 2013 aasta põhjal, mis peaks andma ülevaate hetkeolukorrast. Selle põhjal saaks hakata tegema plaane võõra veretilga lisamisest tulevikus, kui see osutub vajalikuks. Tänane olukord on siiski veel suhteliselt hea.

Muutustest on plaanis veel teha kohustuslikuks kõikide raskeveohobuste karvade säilitamine, et vajadusel oleks võimalik teostada DNA – analüüsi. Sellisel juhul oleks võimalik ka pikema perioodi möödudes tuvastada põlvnemisi ning jõhve saab säilitada ka EMÜ laboris. Ettepanek leidis poolehoidu.

Ennu Tšernjavski on võtnud südameasjaks saada raskeveohobune osakeseks meie metsade majandamisel ning on alustanud sellesuunalisi tegevusi. Läbirääkimised käivad mitmel rindel ning kokku lepiti ka ühine välisvisiit huvitatutele tutvumaks hobumajandusega Soome metsade majandamisel.

Pikale veninud õhtu lõppes 2014 aasta ER päeva korraldusplaanidega. Andres Supp andis teada asjade hetkeseisust ning ühiselt said mitmed mured murtud. Kindlasti tekib neid veel, kuid tänane seis näitab, et Ida – Virumaal saame kõik kokku 2. augustil 2014 Eesti Raskeveohobuste päeval!

Kokkuvõtte koosolekust  tegi Tiina Piirmets.