2. augusti hommik oli Nurmenuku Puhkekeskuse õuel varahommikust peale siginat-saginat ja ärevat hirnumist  täis. Teades asjaolusid, siis oli tegus ka eelnev õhtu ja öö, mil saabusid järjest hobused, keda pererahvas pidi majutama ja vastu võtma.  Põhjuseks taaskord igal aastal toimuv raskeveohobuste päev, mis sel korral kandis järjekorranumbrit üheksateistkümnes.

Võõrustajad olid juba pikemat aega tegelenud korraldamise, planeerimise ja kogu ürituse organiseerimisega, koos  abilistega olid käed-jalad tööd täis ja ikka oli midagi veel teha ja kuhugile tormata. Autod veeresid järjest õuele ja hobuseid säeti riburada valmis ja anti viimast lihvi sabadele-lakkadele. Uhked ja läikimalöödud hobused ootasid koos esitlejatega oma näitusejärjekorda.

Sel aastal oli üritus esmakordselt kahepäevane . Esimene päev toimus ainult hobuste näitamine, hindamine ja komisjoni poolt parimate selgeks vaidlemine ning teisel päeval anti kätte auhinnad, tehti koolisõitu ja näidati rakenditega vigursõitu.

Kokku esitleti 34 eesti raskeveotõugu hobust, mis on väga tubli saavutus, mõeldes varasematele raskeveohobuste päevadele, kus on keskmiselt kümme hobust vähem  hobust väljas olnud.

Hindamiskomisjon oli 5 – liikmeline ja koosnes oma ala asjatundjatest: Renee Tarum, Andres Kallaste, Haldja Viinalass, Tatjana Mihaljova ja Olev Saveli. Hindajad kiitsid erakordselt põhjalikku hobuste ettevalmistust ning ürituse head korraldamist , kuid esimesel päeval saladuseloori  ei kergitatud ja võitjaid välja peilida ei õnnestunud.

Hobuste näitamiste vahepeal sai nautida muusikat, osta hobuvarustust või keha kinnitada, lastele olid avatud puhkekeskuse atraktsioonid ja loomapark.

Peale igat näituseringi kommenteeriti kõiki nähtud hobuseid läbi mikrofoni ka publikule. Anti teada head ja vead, samuti kutsuti mõned hobused ka  järgmise aasta veokatsetele. Seal oleks eduka esituse puhul mõnelgi tänasel noortäkul võimalus saada litsenseeritud sugutäkuks. Esimene päev lõppeski kasvatajate ühise õhtusöögiga, mis on muutunud kenaks traditsiooniks ning asjalikuks infovahetuse paigaks.

Ürituse teine päev oli ette nähtud autasustamisteks ning ratsa ja rakendisõitude demonstreerimisteks. Alustati noorte täkkude välja toomisest ning parimad noored täkud olid:

Kuldar Matu ER ja Neff ER, neile järgnesid täku Naksur 2137 ER kaheaastased järglased Nevrik ER ja Nord – Ost ER.

Noorte  järel auhinnati vanemad  täkud, kelledest parimaks peeti Soomest kohale toodud  täkku Kuller ER. Temale omistati täkkuderingis ka parimad üldmulje ja tüübi hinded. Tahaks kiita ka hobuse ülimalt head ettevalmistust näituseks! Kullerile järgnesid hinnete põhjal täkud Evangeelium ER ning Viktor ER.

Edasi astusid pealtvaatajate ja karmi kohtunikekogu ette noored märad, kelledest parimaks kuulutati võrdsete hinnetega Kena ER ja Neti ER. Kena omanikud Kauro ja Eeva Padar kuulutati samas ka parimateks noorteks eesti raskeveohobuse kasvatajateks. Soovime neile edu ja häid hobuseid!

Viimastena auhinnati vanemaid märasid, kelledest parimaks valiti mära Natalja 6275 ER. Tema kannul hindepunktide järgi olid: Naeratus Kõpu talust Pärnumaalt ning Heera 6316 ER Järvamaalt. Siiski hinnati kõrgema autasuga veel märasid Liiva Naksi, Naksika  ja Equity.

Ei jäänud ka ruunad näitamata – rahva ette toodud kahest tublist ruunast sai enim hindepunkte Kaimar ER kellele järgnes OÜ Hüti Konverentsitalule kuuluv 3 – aastane Keiser.

Peale autasustamisi näitasid oma oskusi koolisõidus Sigrid Sild hobusel Häidseq ja Geiri Sults hobusel Kasper.  Aplausi teenisid mõlemad esitajad ja aitäh neile mõlemale ilusa elamuse eest. Ei näe ju koolisõitu raskeveokate esituses mitte iga päev.

Järgnes rakendite vigursõit, kus osalejaid oli kaks – täkk Kuller koos omaniku Johanna Setäläga ning vastaseks Maarja – Liisa Sults Kuldar- Matuga.Vaatamata Kulleri väga efektsele ja püüdlikule sooritusele  tegid Maarja – Liisa koos Kuldariga kiirema sõidu ilma ühegi veata.

Päeva lõppu jäeti kõige raskem tegevus – maksimaalvedu. See tarbeks toodi taaskord tallist välja mehine Kaimar, kel vanust juba 17 aastat. Tubli mees Kaimar näitas oma üleolekut tonnisest kelgust mängleva kergusega ning andis publikule aimu, millisest puust eesti raskeveohobune tegelikult tehtud on. Kahetseti veelkord, et see võimas loom kunagi ruunatud sai.

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et seekordsed raskeveohobustele pühendatud päevad olid väga hästi korraldatatud ja sujuva ülesehitusega, kõik toimis nii nagu vaja. Vaatamist oli nii võhikutele kui ka paadunud fännidele. Kohata võis neidki, kel raskeveoka soetamise mõte peas keerlemas. Loodame, et toimunud üritus oli neile julgustuseks ja innustuseks, et eesti raskeveohobune on  meeldiv kaaslane nii  koplikaunistuse kui talliuhkusena. Aitäh korraldajatele ning kohtume järgmisel aastal augustis  Ida – Virumaal!

Tulemused/protokoll

Pildigalerii